Oasordid: punased oad, mustad oad, kikerherned ja nende kasutus
Oad on soodne, kõhtu täitev ja mitmekülgne argitoit, kuid poeriiulil võib valik segadusse ajada. Punane uba, must uba, kikerhernes, cannellini, võiuba, borlotti, mungoad... Milline sobib tšillisse ja milline supi sisse? Ja kas kuivatatud oad tuleb alati leotada?
Kogusime sellesse juhendisse levinumad oasordid, nende maitse ja tekstuuri ning parimad kasutusviisid. Lõpust leiad juhised kuivatatud ubade leotamiseks ja keetmiseks ning olulise ohutusnipi, mida tasub iga kord meeles pidada.
Miks tasub ube süüa?
Oad kuuluvad kaunviljade hulka ning on suurepärane taimse valgu ja kiudainete allikas. Keedetud oad sisaldavad tavaliselt 8 kuni 9 grammi valku ja 6 kuni 9 grammi kiudaineid saja grammi kohta. Lisaks saab neist folaati, rauda, kaaliumi ja magneesiumi. Loe lähemalt, kuidas leida valgurikkaid toite argipäeva.
Oad on ka lihtne viis osa lihast asendada. Kui vahetad poole hakklihast punaste või mustade ubade vastu, jääb toit toekaks ja maitse tuttavaks. Kui soovid süüa rohkem taimset toitu, on oad loomulik esimene samm.
Kuivatatud oad või konservoad?
Konservoad on juba küpsed, seega võib need lisada toidule otse. Loputa neid enne kasutamist sõelal, siis kaovad liigne sool ja konservivedeliku maitse. Tavalises 400 grammises purgis on nõrutatult tavaliselt umbes 240 grammi ube, millest piisab kahe või kolme inimese toiduks.
Kuivatatud oad on soodsamad ja nende tekstuur on sageli tihkem, kuid need nõuavad planeerimist. Sajast grammist kuivatatud ubadest saab keedetuna umbes 250 kuni 300 grammi. Seepärast tasub keeta korraga suurem kogus ja osa portsjonikottides sügavkülmutada.
Levinumad oasordid ja nende kasutus
Üldiselt hoiavad tumedad ja tihked oad, nagu punane ja must uba, kuju ka pikal hautamisel. Heledad ja kreemjad oad, nagu cannellini ja võiuba, pehmenevad kergemini ning sobivad seetõttu suppidesse ja määretesse. Väikesed oad küpsevad kõige kiiremini. Allpool on kiirjuhend seitsme levinud oa kohta.
Seitse uba ja milleks neid kasutada
Punane uba: tihke ja toekas, klassika tšillis, pajaroogades ja karrides.
Must uba: mahe ja kergelt magus, hoiab kuju takodes, kaussides ja salatites.
Kikerhernes: pähklise maitsega ja tihke, sobib hummuseks, karridesse ja ahjus krõbedaks röstimiseks.
Valge cannellini uba: kreemine ja mahe, suppidesse, pajaroogadesse ja võileivamäärdeks.
Võiuba ehk limauba: suur ja pehme, sobib suppidesse ja ahjuroogadesse.
Pinto ja borlotti: kreemjad ja maalähedased, oahautistesse ja Itaalia suppidesse.
Mungoad ja adzuki oad: väikesed ja kiiresti küpsevad, karridesse, suppidesse ja idandamiseks.
Nii leotad ja keedad kuivatatud ube
Sorteeri oad kõigepealt läbi ja eemalda võimalikud väikesed kivid või katkised oad. Loputa need ja leota rohkes külmas vees üle öö. Vala leotusvesi ära, loputa oad ja keeda neid rohkes värskes vees. Järgi alati ka pakendil olevaid juhiseid ja kohalikke soovitusi.
Keetmisaeg sõltub sordist ja ubade vanusest. Leotatud mustad ja punased oad küpsevad tavaliselt 60 kuni 90 minutiga, kikerherned 90 kuni 120 minutiga ja väikesed mungoad juba umbes poole tunniga. Läätsi pole vaja üldse leotada. Vanemad oad võivad vajada kauem aega, seega maitse alati: küps uba on seest kreemjas, mitte jahune. Soola võib keeduvette lisada, kuid happelised koostisosad, nagu tomat või äädikas, tasub lisada alles lõpus, sest need aeglustavad pehmenemist.
Oluline ohutusnipp: keeda oad korralikult
Paljud oad, eriti punased oad, sisaldavad looduslikult lektiini, mis võib põhjustada ägedat kõhuhäda, kui ube süüa toorelt või ebapiisavalt kuumutatult. Lektiin hävib korralikul keetmisel: pärast leotamist keeda ube vähemalt 10 minutit tugevalt ja seejärel tasasel tulel, kuni need on täiesti pehmed, kokku tavaliselt vähemalt pool tundi. Ainult umbes 80 kraadini soojendamine võib toksilisust isegi suurendada.
Seepärast ei tasu kuivatatud ube toorelt aeglaselt madalal kuumusel küpsetada. Kui kasutad aeglast potti, keeda leotatud oad enne potis tugevalt läbi ja lisa need alles siis aeglasesse potti. Loe rohkem nippe aeglase poti kasutamise kohta. Konservoad on juba kuumutatud, nii et nendega seda muret pole.
Aga värsked rohelised oad?
Rohelised oad ehk aedoad süüakse koos kaunaga ja ka need tasub enne söömist alati küpsetada. Sobiv näide on tomatine supp veiseliha ja aedubadega. Hoia värskeid ube külmkapis kilekotis, eelistatavalt eemal tomatitest ja banaanidest, mis kiirendavad nende riknemist.
Nii säilitad ube
Kuivatatud oad säilivad toatemperatuuril kuivas ja suletud anumas kaua, kuid mida vanemad need on, seda kauem tuleb neid keeta. Avatud oakonserv tõsta kaanega karpi külmkappi ja kasuta paari päeva jooksul. Keedetud oad tasub kiiresti jahutada ja portsjonite kaupa sügavkülmutada, siis on neid sama kiire kasutada kui konserve.
Oatoidud argipäeva
Kõige lihtsam on alustada tuttavatest toitudest: tšilli, takod, karri ja supid on head esimesed katsetused. Proovi näiteks 15 minuti chili con carnet riisiga või valgetest ubadest suppi. Rohkem ideid leiad meie kikerherne retseptide hulgast.
Kui tunned paari oasorti, on neid lihtne sama retsepti piires vahetada. Must uba sobib enamikku roogadesse, kus kasutatakse punast uba, ja cannellini saab asendada võioaga. Nii toovad oad argipäeva vaheldust ka ilma uute retseptideta.
Oatoidud ilma leotamiseta
Yummy boxis on tšillit, karrid ja oahautised, kõik toorained on juba mõõdetud ja juhised on selged. Lihtne taimne valk argiõhtuteks.
