Kuidas lugeda toidu pakendimärgiseid: toitained, koostis ja väited

Poeriiulil võivad kaks väga sarnast toodet olla toitumise mõttes täiesti erinevad. Kogu vajalik info on pakendil olemas, aga see on kirjas pisikeses kirjas ja segases järjekorras. Kui tead, mida esimesena vaadata, võtab võrdlemine paar sekundit.

Mida pakendil peab olema

Euroopa Liidu toidualase teabe määrus nõuab, et pakendatud toidul oleks toitumisalane teave 100 grammi või 100 milliliitri kohta. Kohustuslikud on energia kilodžaulides ja kilokalorites ning rasva, sellest küllastunud rasvhapete, süsivesikute, sellest suhkrute, valgu ja soola kogused grammides. Tootja võib lisada ka portsjoni kohta arvutatud väärtused, kuid portsjoni suuruse otsustab ta ise.

Väärtused kehtivad tootele sellisena, nagu seda müüakse. Kui valmistad toote juhendi järgi näiteks piimaga, on valmis portsjoni numbrid teised.

Võrdle alati saja grammi veerust

Saja grammi veerg on ainus aus võrdlusalus, sest see on kõigil pakenditel ühesugune. Portsjoni veerg näitab, kui palju sa tegelikult sööd. Kasuta seda alles siis, kui oled kontrollinud, kas pakendi portsjon vastab sinu omale.

Hea rusikareegel: vali samast tootegrupist see, milles on vähem küllastunud rasva, suhkrut ja soola ning rohkem kiudaineid.

Koostisosade loetelu näitab vahekordi

Koostisosad on alati kirjas kaalu järgi suuremast väiksemani. Kui suhkur või taimeõli on kolme esimese hulgas, koosneb toode suures osas neist. Allergeenid, näiteks nisu, piim, soja ja pähklid, peavad loetelus olema esile tõstetud, tavaliselt rasvases kirjas.

Paljudel toodetel on kirjas ka põhitooraine protsent. See number on kasulik näiteks pihvide, kalapulkade ja marjajogurtite puhul.

Väited ja märgised: mida need tähendavad

Toitumisalastel väidetel on kindlad piirid. Toodet võib nimetada kiudainete allikaks, kui selles on kiudaineid vähemalt 3 grammi saja grammi kohta, ja kiudainerikkaks, kui kiudaineid on vähemalt 6 grammi saja grammi kohta.

Sõnad naturaalne, kodune või kerge ei ütle ühtegi numbrit. Kontrolli need alati tabelist.

Sool, suhkur ja kiudained igapäevaelus

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab hoida soola alla 5 grammi päevas ja vabade suhkrute osa alla 10 protsendi päevasest energiast, veel parem on alla 5 protsendi. Enamik soola tuleb valmistoidust, leivast, juustust ja lihatoodetest, seega pakendite võrdlemine annab kiiresti tulemuse.

Kiudaineid soovitatakse täiskasvanule vähemalt 25 kuni 35 grammi päevas, mida enamik inimesi ei saa.

Kuidas teadmine igapäevaseks muuta

Kodus valmistatud toit lahendab suurema osa sellest ilma siltide uurimiseta: kui toidus on köögiviljad, täisteralisand ja valguallikas, püsivad sool ja suhkur ise paigas. Hea näide argiõhtu toidust on Põhja-Aafrika šakšuka kikerherneste ja munaga, kus köögiviljad ja valk on koos.

Võta harjumuseks vaadata kahte asja: saja grammi veerg ja kolm esimest koostisosa. Sellest piisab üllatavalt kaugele.