Nii sügavkülmutad toitu õigesti: pakkimine, ajad ja ohutu sulatamine

Sügavkülmik on kodukoogi kõige alahinnatum tööriist. See peatab riknemise peaaegu täielikult, nii et pool suvikõrvitsat, ülejäänud pastakaste või soodushinnaga kana ei pea prügikasti minema. Külmutamine õnnestub aga ainult siis, kui pakkimine, temperatuur ja sulatamine on korras.

Kodune sügavkülmik peaks olema umbes 18 kraadi külmas. Sellisel temperatuuril mikroobid ei paljune, kuid toidu kvaliteet halveneb siiski aeglaselt, seega ei säili külmutatud toit igavesti hea. Praktiline rusikareegel on märkida igale kotile sisu ja kuupäev ning kasutada külmiku varusid regulaarselt läbi.

Paki tihedalt ja lamedaks

Õhk on sügavkülmikus suurim vaenlane. Suru kotist õhk välja enne sulgemist, täida karbid peaaegu ääreni ja mässi suured tükid tihedalt sisse. Lamedaks vajutatud kott külmub kiiremini, sulab kiiremini ja võtab riiulil murdosa ruumist.

Jaga toit enne külmutamist portsjoniteks. Ühe õhtusöögi suurune kogus sulab argiõhtul mõistliku ajaga ja sa ei pea sulatama kahte liitrit suppi siis, kui kõht on juba tühi.

Mis külmutamist talub ja mis mitte

Keedetud pasta, riis, supid, kastmed, leib, marjad, riivjuust ja küpsetatud liha taluvad külmutamist hästi. Kartulipüree säilib kõige paremini siis, kui selles on rasva, ja seda tasub soojendada segades ning lisada veidi vedelikku.

Vesised köögiviljad, näiteks suvikõrvits ja porgand, muutuvad sulatatult pehmeks, seega sobivad nad suppidesse, hautistesse ja ahjuroogadesse, aga mitte salatisse. Värv ja tekstuur säilivad paremini, kui köögiviljad blanšeerida ehk kiiresti umbes kolm minutit keeta ja seejärel kohe külmas vees jahutada.

Halvasti külmuvad rohke veesisaldusega toorained omaette: salat, kurk, tomatilõigud, terved keedetud munad ja koorekastmed, mis kergesti kokku lähevad. Neid tasub kasutada värskelt või valmistada esmalt osaks valmis roast.

Külmapõletus rikub maitse, mitte ohutuse

Külmapõletus tekib siis, kui õhk pääseb külmutatud toidu pinnaga kokku ja kuivatab selle. Tunned selle ära kuivadest heledatest laikudest ja jääkristallidest pinnal. Selline toit ei ole terviserisk, kuid maitseb lamedalt ja tundub nahkjas, seega parim ravi on ennetus.

Tihe pakend, kiire külmumine ja ühtlane temperatuur hoiavad külmapõletuse eemal. Väldi sügavkülmiku ukse asjatut lahti hoidmist, ära täida külmikut korraga suure koguse sooja toiduga ja kasuta külmutatud toit mõistliku aja jooksul ära.

Sulata ohutult

Kõige ohutum on sulatada külmkapis, kus toit püsib kogu aeg külm. Toatemperatuuril soojeneb pind liiga kauaks, kuigi keskosa on veel jääs. Kiiresti aitavad mikrolaineahju sulatusprogramm või külm vesi tihedas kotis, aga siis tuleb toit kohe küpsetada.

Korra sulanud toorest toitu ei tohiks uuesti sellisena külmutada. Sulanud toorest lihast või kalast võib siiski valmistada toidu, küpsetada see korralikult läbi ja seejärel valmis roog külmutada. Nii ei lähe ülejääk raisku.

Sügavkülmik toimib kõige paremini siis, kui nädala toidud on ette planeeritud. Näiteks ahjus röstitud pestokana köögiviljadega, mida on lihtne teha topeltkoguses ja teine ports hilisemaks õhtuks külmutada.

Kui toorained tulevad juba parajaks mõõdetuna, jääb vähem üle ja sügavkülmikusse satuvad planeeritud portsjonid juhuslike karpide asemel.